Tuesday, February 16, 2010

17.02.2010

Albert Kivikas
  • "Jaanipäev", manifest "Maha lüüriline shokolaad!", "Lendavad sead"
  • Albert Kivikas, Jaanipäev. Romaan. Tartus, 1924. E. K. Ü. "Postimehe" kirjastus - Bernhard Linde; Quasimodo Tarapita 1921/1922, nr 6, lk 174–176
  • Autori kirjutamisviis on meeletult hea, kuid kohati pisut pikale veniv. Põhiline, millest Kivikas kirjutab on ühiskonna kriitika ehk ta pidevalt üriab välja tuua kohti, mis ei ole hetkel kõige paremas olukorras ja mida sellest lähtuvalt muutma peaks.
  • "On tunda, et Kivikas õige kõvasti maaelus kinni on, nii et tema selle kirjeldajana mõjub otsekoheselt, vahendita. Tundub värskust, omapärasust ja jõudu, kui autor liigub maainimeste keskel; niipea aga kui Kivikas linnaelu kirjelduse[le] üle läheb, tundub kohe hõredus, tehtud kujud ja aimatud meeleolud." (Bernhard Linde); "Ma usun ka, et meie haritud publikumil, iseäranis aga kirjanikkudel, Eesti uuemate kirjanduse toodete hulgas nimetused, nagu A. Kivikase "Lendavad sead", "Ohverdet konn" jne. mitte nii tundmata ei ole, et mul tarvis oleks olnud oma ütelust lähemalt kommenteerida." (Quasimodo, kiitev)
  • Kivikas: ilus mees, kes on umbes oma 40ndates. Ta näib olevat kohati naiivsena (silmade tõttu), kuid samas on temas pisut süngust nii hoiakus kui ka jällegi silmades. Tal on pruunid juuksed, mis hakkavad juba kiilanema ning ilus kõrge kulmukaar. Huuled on tal natukene prunti ja nina on tal keskmise suurusega.
  • Kindlasti ma soovitan Kivikast lugeda, sest tema teostest saab aru tolleaegsest ühiskonnast ja näeb, mis olid põhilised probleemid. Seega, Kivikase lugemine tuleb kindlasti kasuks.

Richard Roht

  • "Väikelinn"
  • A. E. Postimees, 17. VII 1924, nr 189, lk 4; Arthur Adson Vaba Maa, 16. XII 1925, nr 292, lk 7; Ants Oras Nädal, 28. VII 1924, nr 16 (200), lk 5; Arthur Roose Eesti Kirjandus 1926, nr 6, lk 318–321;
  • Aurori kirjutamisviis ei olnud kuigi tõmbav ehk stiililiselt ei olnud ta minu arvates hea, samas oli ta sisuliselt ja mõtteliselt väga heal tasemel. Lõppude lõpuks kõige tähtsam ongi sisu ja ainult sisu pärast oleks ma valmis küll lugema, isegi kui see oleks raske.
  • Kriitikutel tekkis tuline vaidlus Rohu teose üle, sest see kritiseeris väikelinna elu (mida ta tegi üpriski negatiivselt) ja kuna inimestel hakkasid tekkima seal erinevad arvamused, sisulised ümberlükked või poolt argumendid, siis ühtset arvamust kriitikutel lõppkokkuvõttes polnud. Seega kriitikutel on erinevaid arvamusi, mis minu arvates ei lähtu mitte kirjaniku kirjutamisstiilist, vaid isiklikust suhtumisest sisusse.
  • Foto põhjal tundub Roht pisut depressiivne ja kuri, kes on elust väsinud ning ei tunne enam alust rõõmu. Ta on vanemas eas (kuskil 30-40 aasta ringis) ning ta pea on peaaegu täielikult kiilanenud. Mõned juuksetutid, mis tal jäänud on, kammib ta uhkelt üle pea, et tekitada tunne, justkui oleks tal natukenegi juukseid. Üldilmest paistab ta intelligentne.
  • Kindlasti soovitan ka seda kirjanikku lugeda, sest isegi kui kohati on väsitav ja muserdav teost lugeda, siis kokkuvõttes jääb ta hinge püsima, just oma sisuliselt poolelt. Kokkuvõttes ongi kõige tähtsam, et sisu inimeseni jõuaks.

Friedebert Tuglas

  • "Poeet ja idioot"
  • Nigol Andresen Uudismaa 1926, nr 2, lk 17-21; Eduard Hubel Looming 1925, nr 1, lk 79-81; Daniel Palgi Üliõpilasleht, 25. II 1925, nr 2, lk 22–24;
  • Tuglas on suurepärane kirjanik, st et ta on ka kirjutusstiililiselt väga kõrgelt arenenud. Ta suudab panna inimese kaasamõtlema ning ettekujutlema erinevaid vaateid kas linnast mõnest kindlast kohast või täiesti tähtsusetust esemest, mis läbi Tuglase kirjutamise omandab tähenduse.
  • "Poeedi ja idioodi lugemise lõpetad aga tundega, et jäi nagu midagi saamata, mis raamat ise kohati lubas. See oleneb nii mõningaist asioludest ja kõigepealt just novelli ehitusest." (Daniel Palk); "Ka stiil on lihtsamaks ja mehisemaks muutunud; endine naiselik "ilu" ja "luule" on sellest kadunud, tuntavalt rõhutatud rütmiga ilukõnest, mida mõnes varasemas Tuglase teoses leidus, ei ole enam jälgegi." (Eduard Hubel); ""Kuradi apoloogia" on vaimuka, terava, tabava anatole-france'ilise irooniaga kirjutatud ja tõendab ülearune kord, et intellekutaalne moment on Tuglase hingeelus domineerivaks arenenud." (Eduar Hubel)
  • Pildil vaadatuna näib Tulgas kui ratsionaalsuse kehastus, kes ei kuule oma südemehäält ning väga harva oma õigeid emotsioone välja näitab. Ta tundub hariduse mõttes ülimalt tark, kuid emotsionaalsel tasandil justkui mõni väike lapsuke, kes ei tea mis ta mõtleb või arvab. Füüislise välimuse põhjal tundub Tuglas pisut kõrgina ja üleolevana, kellel on palju juukseid ning tugevad näejooned. Üpriski negatiivne pool on, et ta hoiab pildid suitu käes, mis minu jaoks on äärmiselt ebameeldiv.
  • Teost soovitan ma kindlasti lugeda, sest peale selle et see tõmbab kaasa ja on huvitav, annab see teos midagi hingele ja sisuliselt paneb järjekorselt mõtlema.

Friday, February 12, 2010

12.02.2010

Väikelinn
Oleneb väikelinnast, milline õhkkond ja elanikkond seal on. Mõeldes Eesti mastaabis, võib aru saada, et maakohtade ja väikelinnade elu hakkab välja surema. Pole tähtis, et väikelinnas võivad olla sõbralikumad inimesed ja puhtam loodus ning keskkond, kuid väheste võimaluste tõttu inimesed lihtsalt on sunnitud mujale kolima, isegi kui seda ei soovita. Seega võib järeldada, et väikelinnad elu hakkab vähemalt Eestis vaikselt välja surema, vähemalt senikaua kuni korralikke võimalusi tagada ei suudeta. Mõeldes inimeste peale võibki näha, et enamasti on väikelinnadesse jäänud paadunud asotsiaalid, kel elu mõte on ununenud ja kes pole võimelised jalgele tõusma. Kahjuks saavad seesugused inimesed lapsi, mis tähendab, et tekib justkui nõiaring, kus halb tootab halba ja see ei lõpe enne kui tootmine lõpeb. Seega on elankkond väikelinnades tihtipeale masendunud ja depressiivne.

Richard Rohu uued mõtted:
Oma jutus mainis R.Roht, et väikelinn unustab kiiresti, mis minu arvamusega eriti kokku ei sobi. sest väikelinnad tavaliselt just heietavad veel pikalt ja laialt mõnest sündmusest, mis seal juhtunud on.
Nõustun ma Rohu väitega, mis ütleb, et hobisid ja üldse tegevusi on maakohtades vähesevõitu.
Suurusehullustus kipub ka tihitpeale väikelinna elanikel olema ehk kui keegi natukenegi midagi näinud oli, siis ta suurustas selle tedmisega ning enamjaplt paisutas üle.

  • Verner Moll- maailm on tema jaoks vaenulik (sest ta oli enamasti negatiivselt meelestatud nt teadust peab praktiliselt rakendama, isegi kui ta seda ise ei soovi) ja ta oli ka tugev isiksus, sest ta suutis kogu selle naiste "jama" üle elada
  • Robert Lund- tema arvates oli maailm sõbralik paik, kus tuli kõiki ja kõike mõista ja andeks anda ning ts oli tugev isiksus, kes tegi meeletult tööd, et midagi saavutada (kogu tema õppimine jms)
  • Elga Veeber- tema jaoks oli maailm sõbralik paik, kuid ta ennast eriti tugevaks ei pidanud (oli küll kirglik, kuid vastu kellelegi ei astunud ja allus oma mehele ega petnud teda alguses)
  • Maks Veeber-vaenulik maailma vastu ja nõrk inimene (ta küll oma naist suutis oma hõlma all hoida, kuid ta ei suutnud mujal maailmas hakkama saada ja ta oli meeletult armukade ehk ta oli ebakindel) ja nõrkust näitas ka tema enesetapp
Kas väikelinna õhustik mõjutas Verner Molli saatust
JAH
-ta kohtus uute (uue) inimesega, kes ta elu lõplikult muutis
-ta hakkas tasapisi manduma, sest tal tekkis rutiin (mis hakkas elu segama)
-ta pidi harjuma kogu kõmuga, tähelepanuga ja intriigidega, mis väikelinnas ülespuhutakse (oi oi, ta saatis kellegi teise naise koju)
-Verneri õlule jäi tapmine ja see kindlasti mõjutab inimest (saatust)
EI
-pole tähtsust kas ta oli väikelinnas või oleks olnud mõnes teise, kuid armulugu oleks võimalik olnud tekkida nii või naa (linna suurusest see ei tulene)
-mandumine jällegi ei tulene linna suurusest, vaid mõtest ning elulaadist, kui ise olla osavõtlik ja seltsiv, siis saab väikelinnaski hakkama
-abielu naisega ärapõgenemine oleks igal pool kõmu tekitanud, väikelinnas võib-olla vähemate inimeste tõttu rohkem (kuna seal on vähe inimesi ja kõik teavad kõiki)

Missugune on ideaalne elukeskkond?
Sellele on meeletult raske vastata, sest ajapikku see muutub ning erinevas vanuses, erineval päeval on tesitsugused eelistused. Mõeldes põhipunktidele, mis mulle meeldiks, kui olemasoleks, siis kindlasti ma vajaksin soojemat kliimat, sest tihtipeale on talvel masendusetunne või külm ja pime, sest aeg on pime ja päikest ega soojust üldse pole. Kuna ma olen pisut "lumevihkaja" inimene, siis mulle meeldiks elada kohas, kus seda vähem oleks või kui ausalt öelda, siis üldse poleks. Parem oleks elada suuremas linnas, kui ma hetkel viibin, sest nt Tartu on koht, kus tekib tunne, kus kõik teavad kõiki ja elades suuremas linnas kaoks selline tunne ära. Päris kindlasti ei tahaks ma elada mõnes metropolis, kus on sudu, mis juba tervistki kahjustab.

-Missugune võis olla RR romaani lugejamenu? Kas see teos läheks peale ka tänapäeval?
Ma usun, et lugejamenu oli vastaval ajastul üpriki suur, sest see tegeles aktuaalse probleemiga ja inimestele on alati meeldinud päevakajalite teemade kohta lugeda ja uusi näiteid/teadmisi omasatada. Tänapäeval ma ei oleks nii kindel, kas see inimestele pealeläheks, kuna sellelaadseid teoseod on tegelikukt palju paremaid tehtud, mis on põnevamad. Tänapäeva inimesi see teema ei puuduta ka, mis tähendab, et nad ei jõuaks arvatavasti eriti lugeda vastava teema kohta.

-Kas Sinu arvates on igal linnal mingi ainult temale omane fluidum? Kas linn võib kultuuris tähendada isegi enam kui riik? Too ajaloost taolisi näiteid!
Olenevalt linnast võib tema fluidum oleneda, mis tuleneb selle geograafilisest, klimaatilisest, ajaloolisest vms taustast. Nt Hiroshimal on kinlasti oma fluidum, mida teistel linnadel ei ole. Ma ei usu, et linn võib kultuuris tähendada enamat kui riiki, sest linn on väike ja enamasti ühekülgne, kuid kultuur on paljuthõlmav ja suur. Linn võib olla osa kultuurist, näidata vastavat kultuuri ja anda kultuurile juurde midagi, kuid ise ta pole suurem kui riik ega kultuur.

Monday, February 8, 2010

08.02.2010

Kuidas oli luulekava koostada?
Päris raske oli, sest algselt tuli mõte ja põhi mõelda, mis polnud kuigi keeruline, kuid mis asja keeruliseks tegi oli vastavatele mõtetele luuleridade/salmide jms otsimine. Palju kergem on teha kava, kus luuetus on etteantud ja sellest lähtuvalt tuleb väljamõelda luulekava. Samas oli päris huvitav otsida erinevatelt luuetajatelt mõtteid, lauseid ja sõnu, mis hiljem kokku sai miksida.

TARK NAINE
-Müüt: tark naine võib olla nii posija ehk nõid kui ka kaval naine, kes oskab mehi ümber oma sõrme keerata
-E.Vilde arvates: naine, kes on haritud ja kel om mitmeid hobisid, oskab valikuid põhjendada ja argumenteerida, kohati kasutab liigselt ilustatud ja ülepaisutatud sõnu, ratsionaalne
-M.Sillaotsa arvates: kes eksib, pole täisulik
-minu arvamus: on naine, kes oskab oma häid omadusi ära kasutada ja halbu enda kasuks pöörata, kes võiks olla haritud ja laia silmaringiga

Monday, January 25, 2010

25.01.2010

  • Minu seinine kogemus luule lugemisega ei ole küll suur, aga ülevaate põhilisest olen ma enda teada saanud. Kõige rohkem meeldib mulle vene luule: Lermontov, Puškin. Kindlasti loen ma meeleldi Kontrat, Hando Runnelit, Mogutšit, kuid minu jaoks Beti Alver jms jäävad pisut liiga ilustatuks.
  • Luule on kui muusika läbi matemaatiliste valemite, mida peab olema võimeline lugema. See on arusaaja jaoks kui kaunis ning valge valgus.

-seos muusika, matemaatika, luule ja valge valguse vahel.

Sarnasus Picasso ja Johannes Barbaruse loominug vahel: musteid oli palju, inimest kujutatakse läbi matemaatiliste joonte. Kubistlikud loojad oli mõlemad-see on väga teravatipuline, kus ei öelda midagi otse välja, vaid vaataja/lugeja on kohustatud ise ka midagi välja mõtlema. Seal on kasutatud erinevaid sõna/värvi variatsioone. Vormid on palju kergemad ning ei ole enam 3-mõõtmelised. Jooned, värvi hele-tumedus jms oli olulisemaks saanud. Tihtipeale on keha ja selle osad omavahel võetud kui mitme eri osana ning ei pea tingimata koos olema. Vormid ei ole nii pehmed ja voolavad.

Algusen polnud sõna – oli joon ehk luuetuse ülesehituse mõttes on see kubistlikult ülesehitatud ning sisu mõttes ka kubistlik

Muheleb must kogu kantsli raamen - sõnastus on justkui võiamlus välja tuua nii palju erinevaid sõnu kui soovida ehk ühtesse lausesse on pandud mitmeid sõnu, mis esialgu ei sobi ega lähe kokku

Pind pinna kõrval, tahu kõrval tahk- täisesti matemaatiline lähenemine (nagu mõsitatus), kõik käib läbi geomeetria

ma tõusen ... häkselt sygavusse kukun, – vist on mul palavik? ent puudub Reaumur. - pisut absurdsena tunduv lähenemine

maakerast loobun – meetri järel meeter - metafoorid jäävad kindlale tasandile, maailm võetakse võikesteks tükkideks lahti (võetaksegi kukkumist kui iga meetri järel, kus eiga meeter on erinev)

2 Hubeli tsitaati+üldine arvamus

"Aga neist kõneleda on tänamatu, veel tänamatum neid hinnata." ütleb ta Barbaruse luule kohta

"Tema "geometriseerib" inimest (mitte ainult keha, vaid ka hinge), elu, kogu maailma, pursuisid, plebeisid ja Pariisi linna."

Huberi arvates on Barbaurus meeletult hea kubismi esindaja, kes suudab välja tuua parimad geomeetrilised jooned käbi oma luuetuste. Isegi luule pealkirjad on geomeetrilised. Mida ta Barbarusele pahaks paneb on see, et ta võtab kõik liigselt algelementidesse lahti ning pikapeale muutub see tüütuks ja raskeks lugeda,kui geomeetriat peab pidevalt taga asjama ja lugema ainult algelementidest.

"Luules on kõige olulisem sõnum"- ma nõustun täielikult selle väitega. Luule on nagu igasugune teine looming, mis ilma mõtteta väärtust ei oma. Loomulikult on olemas meelelahutuslik luule, kuid pikapeale mandub ka see, kuna sisutühjad asjad lahutavad meelt vaid viivuks. Seega leian ma, et luulel peab olema sisu nagu igal teisel loomingulisel teosel.

Tuesday, January 19, 2010

20.02.2010

Mida vastav autor loost arvas ja kui palju vastanub see minu arvamusega?
Artur Roose arvamus Tuglase "Poeet ja idioot"ist:
-ta on hämmastavalt hea kirjanik, kellel tekst ei tule sulest tõmmates, mis tähendab, et ta peab kaalutlema oma öeldut ning kirjutatut ja tihtipeale ei ole ta sellepärast ka produktiivne
-Tuglas on Roose arvates eluetapil, mil valitseb elus suur kriis
-"Poeet ja idioot" on Roose arvamuse kohaselt, pika eluea ja kogemuste põhjal kirjutatud sisuline teos
-kindlasti on tuglas isiklikum ja otsekohesem antud teoses

Minu ja Roose arvamus ühtib enamasi. Kahjuks Tuglase elu kohta ei tea ma piisavalt, et arusaada, mis eluetapil ta parasjagu on ning kas ja missugune kriis ta elus hetkel on. Rääkides arvamuse erinevusest teose kohapealt, siis mina usun samuti, et otsekohesus ja isiklikkus võiksid olla parimad märksõnad iseloomustamaks "Poeet ja idiooti".

Goethe, Gailit, Tuglas, mütolooga-kuidas nemad kuradit näevad?
Kuidas inimene Kuradiga kokkupuutub? (mina, Faust, Ormusson, eestlane)
Trikster-tegelane kuratlikkuse ja jumalusepiiril

Mütoloogias Kuradi kajastamine:
-looma kujul, kes on hirmutav, pikkade küüniste ning suure ninaga
-ta võib olla hiiglane, surnu (rahutu) vms deeomliku kujuga olend
-Kurat võib olla ehitaja kui lõhkuja kujul nt kui ta kiriku vastu kirve viskab
-Kurat on tihti ka pisut rumala ja inimese käest intellektuaalselt peksa saanud olendi moodi
-päris tihti on ka Kuradi ja inimese vahelise lepingu sõlmimise jutte, kus inimene oma eluajal saab palju eeliseid, kuid hiljem peab Kuradil Põrgusabiks olema
-Lutsifer oli Jumala abline, kelle ta reetis ning seetõttu ta Põrgusse visati

Monday, January 18, 2010

18.01.2010

Kuidas Gailit kirjeldab kuratlikku ja jumalikku?

jumalikkus:
-jumal on vägev ning karm: ta võimuses on sulle anda igavest elu ning õndsust, kuid ka sind saata igavesele hukatusele, kui vaglakest visates ratta alla.
-Jumala jalad on paljad
- harva puutud linnas kokku oma Issandaga, sest ta ei armasta tulla linnadesse kus pole inimest, vaid on kari

kuratlikkus
-Linnad on ehitand saatan
-siin taob ta lokaales joobumusega trummi, siin tantsib ta lõbusalt dshimmit, siin mängib ta üsna õnnelikult börsel, ruletil ja võidusõitel, siin korraldab ta kavaleerina hiilgavaid balle ning karnevaale, siin toimetab ta osavalt karjuvaid ajalehti, siin kirjutab ta metsäänina romaane ning luuletuskogusid jne
-pärast väsitavat päevatööd, istub ta kafees, sigar suus, tsilinder pääs, vahutav õllekann ees ning loeb tähelepanelikult ajalehtest börse ning kuritegude rubriiki
-Siin müüb ja ostab ta ning otsustab asjalikult riikide ning rahvaste saatust. Siin kuulutab ta sõda ning kirjutab rahulepinguid alla
-Seepärast armastab inime saatanat, seepärast ongi inimese mõistus ning fantaasia arenend üksi negativismis. Teil on täpsemad ning detailsemad kirjeldused põrgust, otsekui oleks sääl tihtipääle käind viimne kui turist ning kirjanik. (paljud on põrgus käinud ning enamik elavad põrgus)


Tuglas "Poeet ja idioot"
Mis tüüpi mehega tegu on?
-naistemees
-pillavate eluviisidega
-kirglik
-üleolev
-kõhetu
-melanhoolne

-"Loe meie rahvaluulet, ja sa näed! Millised kogud vanapagana, tondi ja krati jutte! Mis võiks kristlik rahvaluule asetada selle kõrvale!" - täiesti nõus
-"Me oleme loond kuradeid, keda pole tarviski usule." - sellega ma ei nõustu, pigem luuakse kuradeid ainult vajadusel, et seletada inimeste kõrvalekaldeid heast
-"Ja ma võin tunnistada hooplemata, et tunnen Kuradit isiklikult." - see võib täitsa õige olla, kuna meis kõigis peitub pisike kurat ja niipea kui me seda avastame, tunneme me kõik teda
- "Nagu huvitaks Kuradit tõesti igaüht kiusata!" - täitsa tõene vahepeal, inimesed oma liigses egoistlikuses usuvad, et alati on nemad keskpunktiks
-"Ta tunneb inimese nõrkusi ja pahesid, kuid ei tee neist suurt numbrit nagu Jumal"- täitsa õige

  • Tuglase arvates oli Jumal kui hea ja tore, kes näitab ennast ainult vajadusel. Ta soovib, et inimesed käituksid vooruslikult ning korralikult ning karistab neid reeglite eiramise eest. Kindlasti on ta meie keskel ning paljude elud põhinevad tema loodul. Talle ei meeldi paadunud Jumala järgiad, kes 3 korda nädalas kirikus käivad. Inimkauge, egoistlik, auahne, autoritaarne, pealiskaudne, külm, ametlik
  • Tuglase arvates oli Kurat kui tavaline, rahulikultvõttev ja elu nautiv isik, kes ei viitsi alati sekkuda Maailma asjadesse, isegi kui tihtipeale seda ustakse tema poolt tegevat. Ta ei karista niisama (ainult harva lõbu pärast), enamasti on sel põhjus ka. Lõbus. leplik, indivuduaalne. piirideta, alu nautiv, ärakasutaja, esteetiline, inimlik, tolerantne, loomulikkuse väljund, defineerimatu.

Friday, January 15, 2010

15.01.2010

Naine
huvitav salakaval
petmine töötamine tagasihoidmine
Naisi on ühiskonnale vaja
Ebaratsionaalne


August Gailit
Missugune on kapten Roode vastand iseloomustus?
pikk
peenike
ilma karvadeta (ilma habeta)
kuritahtlik
vaoshoitud ning tagasihoidlik
jumalapooldaja
perfektselt rääkiv mitte romantiiline isik

Naisetüübid:
1) naisi, kes sündind viinast ja valsi keerutest-keeruline naine, unistajad
2) naisi, kes sündind kahvatust kuuläikest ja suviööde varjest-kurvad, kuid kirgikud
3) naisi, kes sündind kihavaist tänavaist, rahvarikkaist bulvaarest ning suitsuseist kafeedest- pealiskaudsed, isegi rumalad
4)On naisi, kes sündind päikese särast ja toome helvetest- jõulised, tugevad
5)On naisi, kes sündind tukkuvast järvest, unisest pargist ja loode päikese purpurist- kasuahned
6)On naisi, kes sündind jumala ema lahkusest ning saatana palvetest- raske eluga, pole erilised
7)on sündind mullast- tavalised

On mehi, kes sündinud
-Kes sündinud mootoriõlist ning burgeri rasvast. Nad mõtlevad pidevalt söögile ja masinatele. Nende jaoks pole tähtsad emotsioonid ega elu üldiselt. Ainuke, mis nad soovivad on elu ära elada, et sellega ühelpool oleks ning et kõik kaelast ära saaks. Enamasti on nad ükskõiksed ja igavad, kuid nad teavad meeletult palju mehaanikast ning loodavad kogu aeg süüa. Tavaliselt nad võtavad endale naiseks inimese, kes nende eest kogu töö ära teeb, et nad ise lillegi liigutama ei peaks. See tähendab, et naine ei tohiks olla auahne ega suurte lootustega, et pidevalt mehe meelejärgi olla.
-Kes sündinud teatmeteosetest ning halbadest kliimaoludest. Need on mehed, kes on meeletult targad, võiks öelda et isegi geeniused, kuid kes pidevalt põevad midagi, kas haigust või midagi muud. Nad on kui elavad raamatud, kes oskavad ja teavad kõike ning on pidevalt sündmustega kursis. Enamasti nende naisevõtmine võtab aega, sest nad on ääretult pühendunud enese arendamisele. Kuna nad on geeniusetaolised, siis on kaks võimalust: nad võtavad enda jaoks esindliku, kuis rumala naise või targa ja sisuka naise. Kooselu nendega mõlemal juhul on raske, sest vastavalt tuleb pidevalt ennast maha suruda või enda mõtteid läbisuruda ning end õigustada.

Kapten Roode nüüdisajas:
Läksin kapten Roode poole, kes elas mere ääres, kus oli meeletult külm ning tuuline, mille tõttu ma suure jõuga vastu ta koduust hakkasin taguma. Kaptenile meeldis minu tulek, mille tõttu ta mind kohe viinaga kostitama hakkas. Viina võttes hakkasime me rääkima oma elust ja olust, vaadates õue kaunit merevaadet. Ta ise oli lühike ning tüse, pika habemega mees, kes tavaliselt oli heasüdamlik, kuid vihastudes äge ja metsik.

Tuesday, January 12, 2010

12.01.2010

Kivikase tekstidel põhinev

Miks ma just sellise loo valisin?
Milliseid näitlejaid ma vajan Eestis?
Kirjelda võimalikult täpselt ühe stseeni tegevuspaika.

Ma võtsin "Piimluige", sest kirjeldused seal olid hämmastavalt ilusad ning hingematvad. Nii lühikese jutuga suutis ta edasi anda ääretult palju sisu, mõtteid ning pilte.
Eesti nätilejatest ma võtaksin tüdrukuks, kes jalutab mööda teed Mirtel Pohla, sest ta hääl on nii malbe ja mahe. Traadil istuvaks linnuks võtaksin Hannes Kaljujärve hääle, sest see on Eestis üks väheseid nii tugevaid hääli. Peegliveest paneksin rääkima Ita Everi, tema pisut ragiseva ning äärmiselt äratuntava hääle tõttu, milles on palju elutarkust.
Stseen:
On ilus päikesepaistene pisut karge hommik. Kaste on veel maas ning pisut kõhe on. Kruusatee, mis näib ilmatu pikana on ääritsetud kauniste nisu ning rapsi põldudega, mis annavad hommikusele suveilmale kauni kollaka varjundi. Mirtel Pohla, kes kõnnib mööda teed, kannab imelist punakat, valgete täppidega, kleiti, mille serv vaikse tuule käes lendleb ning varrukad edasi-tagasi käivad. Tal on käes valge, pisut vanaaegne, piimapütt, 1-liitrine. Seal on peal korduvalt avatav kork metallist kinnisega. See on täiesti täis ning pisut raske, mille tõttu näitlejal on kätes näha raskust, mida ta peab pütti kandes kannatama. Eemalt hakkab paistma türuk, kui linnuke teda jälgima hakkab. Vaikselt kostub "Röövlitütar Ronjast" tuntuks saanud "Suvelaul", mis alguses on vaevu kuuldav, kuid mida lähedamale tüdruk jõuab, seda rohkem hakkab laulukest kuulduma. Tagataustaks on selgelt näha, et koidu aeg hakkab vaikselt läbi saama ning hommikutunnid on kättejõudnud. See kõik tekitab ülimalt sooja meeleolu, mis paneb suve soovima ning tuletab inimestele meelde maal olemise nostalgiat. Hetk, mil piimapütt katki kukub, toimub paus, muusika jääb seisma, tuulekene vaibub ning tüdruk jääb nukralt piimalaiku vaatama. Silmas pisikene pisaraalge, näeb ta läbi udu, kuidas piimast koorub välja luik, kes oma imeilusaid tiibu välja soovib sirutada. Püsti jõunud, hakkab valge, päikese käes helendav, luigepreili tiibu liigutades lendu tõusma. Nagu alguses ikka, ei suju kõik ootustepäraselt, kuid pärast paari tõmmet tõuseb hele kogu õhku, kuni haitub sootuks. Tüdruk jääb hämmeldunult taevast vaatama, kus hetk tagasi oli olnud piimast koorunud luik.

Monday, January 11, 2010

11.01.2010

Põhilised erinevused minu ja mu vanemate põlvkonna väärtuse vahel
-minu põlvkond on paljuvabameelsem
-rohkem valikuid tuleb teha minu põlvkonnal (valikuvõimalus suurem)
-erinevaid inimesi, arvamusi jm on tänapäeval rohkem
-stamp mõtteviis oli eelmisel generatsioonil (riigisüsteemist tulenevalt)
-rohkem materialistlikkusele suunatud mõttemaailm minu generatsioonil
-traditsioonide järgimine oli eelnenud generatsioonil oluline

A.Kivikas "Jaanipäev"
Perenaise
-eluväärtused: tööd tuli palju teha. et ilusti hakkama saada, laste jaoks tuli elada
-kibestumus: liiga palju tööd tuli teha (orjamine), et ta abiellus oma preguse kaasaga, kelle vanemad teda ei sallinud
-kahtlused: kas sel kõigel on mõtet, sest lõppkokkuvõttes pojal sellest kasu ei olnud (talu pidamisest)

Peremhe
-au: lapsed koolis käisid, st et olid piisavalt rikas ning ausees, uhke talu omamine oli ka auasi,

-uhkus: mida rohkem vara, seda uhkem
-väärtused: talu omamine oli oluline, mitte haridus
-kahtlused: kuidas lapsi koju tagasi meelitada, pärast ülikooli

20. sajandi peresuhted selle teksti põhjal
20. sajandil olid peresuhted sootuks teistusugesed, kui me täna harjunud oleme. Alustades mehe ja naise omavahelistest suhetest, mis kindlasti ei olnud võrdsed. Sellele sajandile ongi iseloomulik üleminek ehk naiste olukord hakkab järjest paremaks minema, kuid siiski pole see sama, mis on tänapäeval. Kõige paremini iseloomustab seda nt töö hindamine. Eelnev tekst andis mitmeid näiteid sellekohta, kuidas naine kodus tööd tehes võis ennast surnuks rassida, aga kuna need tegemised olid nii igapäevased ja mitte eriti tähelepanuköitvad, siis ei märgatud seda eriti, ei oma mehe, laste ega sugulaste poolt, mille tõttu naine pidevalt tundis ennast rõhutuna, kuna tema tööd ei hinnatud üldsegi. Peale selle oli nagu tänapäevalgi vanemate suur orienteeritus lastele ehk vanemad tihitpeale elasid lastejaoks,võimaldades neile võimalikult head elu. Pereliikme seisukohast vaadates võib näha, et naine tihtipeale ei olnud pereliige, vaid töötegija.
Suhltemine jäi äärmiselt vajaka. Varandusest sõltus tihtilugu inimestesse suhtumine. Eripõlvkondade kooselamine oli äärmiselt levinud, mis tõi intriige, arusaamatusi ning tülisid.

21. sajandi peresuhted (võrreldes 20. sajandiga)
Võrreldes 20. sajandiga on peresuhted oluliselt muutnud. Näiteks vanemate ja laste omavaheline läbikäimine on tihtipeale palju vabam, ei ole enam niisugust vanema austamise kommet nagu oli seda eelneval sajandil. Peale selle on veel muutunud perekonna hierarhia, mis tähendab, et mees ei ole enam see töö tegija ning naine kodus lastega majapidajanna. Tänapäeval tihtipeale naised töötavad, vahpeal isegi rohkem kui mehed. Eriti populaarseks on muutunud olukord, kus mees on lastega kodus ning naine teenib perele raha.

Peresuhete tulevik Eestis?
Ennustamistööd on alati väga raske teha. Võib eeldada, et kuna üldtendets Eestis on läänestumine, siis juhtub ka perekondadega samamoodi nagu Läänes. See tähendab, et peresuhted muutuvad palju vabamaks, n-ö seisuslik olukord peredest kaob täielikult ehk naine ja mees on võrdses. Kindlasti hakkab ärakaduma ainult lastele elamine ehk vanemad ei tööta ainult selleks, et nende lastel oleks hea ja ilus elu, vaid teevad seda rohkem egoistlikumatel põhjustel, mis on täielikult normaalne ja pigem positiivne nähtus.