Tuesday, February 16, 2010

17.02.2010

Albert Kivikas
  • "Jaanipäev", manifest "Maha lüüriline shokolaad!", "Lendavad sead"
  • Albert Kivikas, Jaanipäev. Romaan. Tartus, 1924. E. K. Ü. "Postimehe" kirjastus - Bernhard Linde; Quasimodo Tarapita 1921/1922, nr 6, lk 174–176
  • Autori kirjutamisviis on meeletult hea, kuid kohati pisut pikale veniv. Põhiline, millest Kivikas kirjutab on ühiskonna kriitika ehk ta pidevalt üriab välja tuua kohti, mis ei ole hetkel kõige paremas olukorras ja mida sellest lähtuvalt muutma peaks.
  • "On tunda, et Kivikas õige kõvasti maaelus kinni on, nii et tema selle kirjeldajana mõjub otsekoheselt, vahendita. Tundub värskust, omapärasust ja jõudu, kui autor liigub maainimeste keskel; niipea aga kui Kivikas linnaelu kirjelduse[le] üle läheb, tundub kohe hõredus, tehtud kujud ja aimatud meeleolud." (Bernhard Linde); "Ma usun ka, et meie haritud publikumil, iseäranis aga kirjanikkudel, Eesti uuemate kirjanduse toodete hulgas nimetused, nagu A. Kivikase "Lendavad sead", "Ohverdet konn" jne. mitte nii tundmata ei ole, et mul tarvis oleks olnud oma ütelust lähemalt kommenteerida." (Quasimodo, kiitev)
  • Kivikas: ilus mees, kes on umbes oma 40ndates. Ta näib olevat kohati naiivsena (silmade tõttu), kuid samas on temas pisut süngust nii hoiakus kui ka jällegi silmades. Tal on pruunid juuksed, mis hakkavad juba kiilanema ning ilus kõrge kulmukaar. Huuled on tal natukene prunti ja nina on tal keskmise suurusega.
  • Kindlasti ma soovitan Kivikast lugeda, sest tema teostest saab aru tolleaegsest ühiskonnast ja näeb, mis olid põhilised probleemid. Seega, Kivikase lugemine tuleb kindlasti kasuks.

Richard Roht

  • "Väikelinn"
  • A. E. Postimees, 17. VII 1924, nr 189, lk 4; Arthur Adson Vaba Maa, 16. XII 1925, nr 292, lk 7; Ants Oras Nädal, 28. VII 1924, nr 16 (200), lk 5; Arthur Roose Eesti Kirjandus 1926, nr 6, lk 318–321;
  • Aurori kirjutamisviis ei olnud kuigi tõmbav ehk stiililiselt ei olnud ta minu arvates hea, samas oli ta sisuliselt ja mõtteliselt väga heal tasemel. Lõppude lõpuks kõige tähtsam ongi sisu ja ainult sisu pärast oleks ma valmis küll lugema, isegi kui see oleks raske.
  • Kriitikutel tekkis tuline vaidlus Rohu teose üle, sest see kritiseeris väikelinna elu (mida ta tegi üpriski negatiivselt) ja kuna inimestel hakkasid tekkima seal erinevad arvamused, sisulised ümberlükked või poolt argumendid, siis ühtset arvamust kriitikutel lõppkokkuvõttes polnud. Seega kriitikutel on erinevaid arvamusi, mis minu arvates ei lähtu mitte kirjaniku kirjutamisstiilist, vaid isiklikust suhtumisest sisusse.
  • Foto põhjal tundub Roht pisut depressiivne ja kuri, kes on elust väsinud ning ei tunne enam alust rõõmu. Ta on vanemas eas (kuskil 30-40 aasta ringis) ning ta pea on peaaegu täielikult kiilanenud. Mõned juuksetutid, mis tal jäänud on, kammib ta uhkelt üle pea, et tekitada tunne, justkui oleks tal natukenegi juukseid. Üldilmest paistab ta intelligentne.
  • Kindlasti soovitan ka seda kirjanikku lugeda, sest isegi kui kohati on väsitav ja muserdav teost lugeda, siis kokkuvõttes jääb ta hinge püsima, just oma sisuliselt poolelt. Kokkuvõttes ongi kõige tähtsam, et sisu inimeseni jõuaks.

Friedebert Tuglas

  • "Poeet ja idioot"
  • Nigol Andresen Uudismaa 1926, nr 2, lk 17-21; Eduard Hubel Looming 1925, nr 1, lk 79-81; Daniel Palgi Üliõpilasleht, 25. II 1925, nr 2, lk 22–24;
  • Tuglas on suurepärane kirjanik, st et ta on ka kirjutusstiililiselt väga kõrgelt arenenud. Ta suudab panna inimese kaasamõtlema ning ettekujutlema erinevaid vaateid kas linnast mõnest kindlast kohast või täiesti tähtsusetust esemest, mis läbi Tuglase kirjutamise omandab tähenduse.
  • "Poeedi ja idioodi lugemise lõpetad aga tundega, et jäi nagu midagi saamata, mis raamat ise kohati lubas. See oleneb nii mõningaist asioludest ja kõigepealt just novelli ehitusest." (Daniel Palk); "Ka stiil on lihtsamaks ja mehisemaks muutunud; endine naiselik "ilu" ja "luule" on sellest kadunud, tuntavalt rõhutatud rütmiga ilukõnest, mida mõnes varasemas Tuglase teoses leidus, ei ole enam jälgegi." (Eduard Hubel); ""Kuradi apoloogia" on vaimuka, terava, tabava anatole-france'ilise irooniaga kirjutatud ja tõendab ülearune kord, et intellekutaalne moment on Tuglase hingeelus domineerivaks arenenud." (Eduar Hubel)
  • Pildil vaadatuna näib Tulgas kui ratsionaalsuse kehastus, kes ei kuule oma südemehäält ning väga harva oma õigeid emotsioone välja näitab. Ta tundub hariduse mõttes ülimalt tark, kuid emotsionaalsel tasandil justkui mõni väike lapsuke, kes ei tea mis ta mõtleb või arvab. Füüislise välimuse põhjal tundub Tuglas pisut kõrgina ja üleolevana, kellel on palju juukseid ning tugevad näejooned. Üpriski negatiivne pool on, et ta hoiab pildid suitu käes, mis minu jaoks on äärmiselt ebameeldiv.
  • Teost soovitan ma kindlasti lugeda, sest peale selle et see tõmbab kaasa ja on huvitav, annab see teos midagi hingele ja sisuliselt paneb järjekorselt mõtlema.

Friday, February 12, 2010

12.02.2010

Väikelinn
Oleneb väikelinnast, milline õhkkond ja elanikkond seal on. Mõeldes Eesti mastaabis, võib aru saada, et maakohtade ja väikelinnade elu hakkab välja surema. Pole tähtis, et väikelinnas võivad olla sõbralikumad inimesed ja puhtam loodus ning keskkond, kuid väheste võimaluste tõttu inimesed lihtsalt on sunnitud mujale kolima, isegi kui seda ei soovita. Seega võib järeldada, et väikelinnad elu hakkab vähemalt Eestis vaikselt välja surema, vähemalt senikaua kuni korralikke võimalusi tagada ei suudeta. Mõeldes inimeste peale võibki näha, et enamasti on väikelinnadesse jäänud paadunud asotsiaalid, kel elu mõte on ununenud ja kes pole võimelised jalgele tõusma. Kahjuks saavad seesugused inimesed lapsi, mis tähendab, et tekib justkui nõiaring, kus halb tootab halba ja see ei lõpe enne kui tootmine lõpeb. Seega on elankkond väikelinnades tihtipeale masendunud ja depressiivne.

Richard Rohu uued mõtted:
Oma jutus mainis R.Roht, et väikelinn unustab kiiresti, mis minu arvamusega eriti kokku ei sobi. sest väikelinnad tavaliselt just heietavad veel pikalt ja laialt mõnest sündmusest, mis seal juhtunud on.
Nõustun ma Rohu väitega, mis ütleb, et hobisid ja üldse tegevusi on maakohtades vähesevõitu.
Suurusehullustus kipub ka tihitpeale väikelinna elanikel olema ehk kui keegi natukenegi midagi näinud oli, siis ta suurustas selle tedmisega ning enamjaplt paisutas üle.

  • Verner Moll- maailm on tema jaoks vaenulik (sest ta oli enamasti negatiivselt meelestatud nt teadust peab praktiliselt rakendama, isegi kui ta seda ise ei soovi) ja ta oli ka tugev isiksus, sest ta suutis kogu selle naiste "jama" üle elada
  • Robert Lund- tema arvates oli maailm sõbralik paik, kus tuli kõiki ja kõike mõista ja andeks anda ning ts oli tugev isiksus, kes tegi meeletult tööd, et midagi saavutada (kogu tema õppimine jms)
  • Elga Veeber- tema jaoks oli maailm sõbralik paik, kuid ta ennast eriti tugevaks ei pidanud (oli küll kirglik, kuid vastu kellelegi ei astunud ja allus oma mehele ega petnud teda alguses)
  • Maks Veeber-vaenulik maailma vastu ja nõrk inimene (ta küll oma naist suutis oma hõlma all hoida, kuid ta ei suutnud mujal maailmas hakkama saada ja ta oli meeletult armukade ehk ta oli ebakindel) ja nõrkust näitas ka tema enesetapp
Kas väikelinna õhustik mõjutas Verner Molli saatust
JAH
-ta kohtus uute (uue) inimesega, kes ta elu lõplikult muutis
-ta hakkas tasapisi manduma, sest tal tekkis rutiin (mis hakkas elu segama)
-ta pidi harjuma kogu kõmuga, tähelepanuga ja intriigidega, mis väikelinnas ülespuhutakse (oi oi, ta saatis kellegi teise naise koju)
-Verneri õlule jäi tapmine ja see kindlasti mõjutab inimest (saatust)
EI
-pole tähtsust kas ta oli väikelinnas või oleks olnud mõnes teise, kuid armulugu oleks võimalik olnud tekkida nii või naa (linna suurusest see ei tulene)
-mandumine jällegi ei tulene linna suurusest, vaid mõtest ning elulaadist, kui ise olla osavõtlik ja seltsiv, siis saab väikelinnaski hakkama
-abielu naisega ärapõgenemine oleks igal pool kõmu tekitanud, väikelinnas võib-olla vähemate inimeste tõttu rohkem (kuna seal on vähe inimesi ja kõik teavad kõiki)

Missugune on ideaalne elukeskkond?
Sellele on meeletult raske vastata, sest ajapikku see muutub ning erinevas vanuses, erineval päeval on tesitsugused eelistused. Mõeldes põhipunktidele, mis mulle meeldiks, kui olemasoleks, siis kindlasti ma vajaksin soojemat kliimat, sest tihtipeale on talvel masendusetunne või külm ja pime, sest aeg on pime ja päikest ega soojust üldse pole. Kuna ma olen pisut "lumevihkaja" inimene, siis mulle meeldiks elada kohas, kus seda vähem oleks või kui ausalt öelda, siis üldse poleks. Parem oleks elada suuremas linnas, kui ma hetkel viibin, sest nt Tartu on koht, kus tekib tunne, kus kõik teavad kõiki ja elades suuremas linnas kaoks selline tunne ära. Päris kindlasti ei tahaks ma elada mõnes metropolis, kus on sudu, mis juba tervistki kahjustab.

-Missugune võis olla RR romaani lugejamenu? Kas see teos läheks peale ka tänapäeval?
Ma usun, et lugejamenu oli vastaval ajastul üpriki suur, sest see tegeles aktuaalse probleemiga ja inimestele on alati meeldinud päevakajalite teemade kohta lugeda ja uusi näiteid/teadmisi omasatada. Tänapäeval ma ei oleks nii kindel, kas see inimestele pealeläheks, kuna sellelaadseid teoseod on tegelikukt palju paremaid tehtud, mis on põnevamad. Tänapäeva inimesi see teema ei puuduta ka, mis tähendab, et nad ei jõuaks arvatavasti eriti lugeda vastava teema kohta.

-Kas Sinu arvates on igal linnal mingi ainult temale omane fluidum? Kas linn võib kultuuris tähendada isegi enam kui riik? Too ajaloost taolisi näiteid!
Olenevalt linnast võib tema fluidum oleneda, mis tuleneb selle geograafilisest, klimaatilisest, ajaloolisest vms taustast. Nt Hiroshimal on kinlasti oma fluidum, mida teistel linnadel ei ole. Ma ei usu, et linn võib kultuuris tähendada enamat kui riiki, sest linn on väike ja enamasti ühekülgne, kuid kultuur on paljuthõlmav ja suur. Linn võib olla osa kultuurist, näidata vastavat kultuuri ja anda kultuurile juurde midagi, kuid ise ta pole suurem kui riik ega kultuur.

Monday, February 8, 2010

08.02.2010

Kuidas oli luulekava koostada?
Päris raske oli, sest algselt tuli mõte ja põhi mõelda, mis polnud kuigi keeruline, kuid mis asja keeruliseks tegi oli vastavatele mõtetele luuleridade/salmide jms otsimine. Palju kergem on teha kava, kus luuetus on etteantud ja sellest lähtuvalt tuleb väljamõelda luulekava. Samas oli päris huvitav otsida erinevatelt luuetajatelt mõtteid, lauseid ja sõnu, mis hiljem kokku sai miksida.

TARK NAINE
-Müüt: tark naine võib olla nii posija ehk nõid kui ka kaval naine, kes oskab mehi ümber oma sõrme keerata
-E.Vilde arvates: naine, kes on haritud ja kel om mitmeid hobisid, oskab valikuid põhjendada ja argumenteerida, kohati kasutab liigselt ilustatud ja ülepaisutatud sõnu, ratsionaalne
-M.Sillaotsa arvates: kes eksib, pole täisulik
-minu arvamus: on naine, kes oskab oma häid omadusi ära kasutada ja halbu enda kasuks pöörata, kes võiks olla haritud ja laia silmaringiga