Põhilised erinevused minu ja mu vanemate põlvkonna väärtuse vahel
-minu põlvkond on paljuvabameelsem
-rohkem valikuid tuleb teha minu põlvkonnal (valikuvõimalus suurem)
-erinevaid inimesi, arvamusi jm on tänapäeval rohkem
-stamp mõtteviis oli eelmisel generatsioonil (riigisüsteemist tulenevalt)
-rohkem materialistlikkusele suunatud mõttemaailm minu generatsioonil
-traditsioonide järgimine oli eelnenud generatsioonil oluline
A.Kivikas "Jaanipäev"
Perenaise
-eluväärtused: tööd tuli palju teha. et ilusti hakkama saada, laste jaoks tuli elada
-kibestumus: liiga palju tööd tuli teha (orjamine), et ta abiellus oma preguse kaasaga, kelle vanemad teda ei sallinud
-kahtlused: kas sel kõigel on mõtet, sest lõppkokkuvõttes pojal sellest kasu ei olnud (talu pidamisest)
Peremhe
-au: lapsed koolis käisid, st et olid piisavalt rikas ning ausees, uhke talu omamine oli ka auasi,
-uhkus: mida rohkem vara, seda uhkem
-väärtused: talu omamine oli oluline, mitte haridus
-kahtlused: kuidas lapsi koju tagasi meelitada, pärast ülikooli
20. sajandi peresuhted selle teksti põhjal
20. sajandil olid peresuhted sootuks teistusugesed, kui me täna harjunud oleme. Alustades mehe ja naise omavahelistest suhetest, mis kindlasti ei olnud võrdsed. Sellele sajandile ongi iseloomulik üleminek ehk naiste olukord hakkab järjest paremaks minema, kuid siiski pole see sama, mis on tänapäeval. Kõige paremini iseloomustab seda nt töö hindamine. Eelnev tekst andis mitmeid näiteid sellekohta, kuidas naine kodus tööd tehes võis ennast surnuks rassida, aga kuna need tegemised olid nii igapäevased ja mitte eriti tähelepanuköitvad, siis ei märgatud seda eriti, ei oma mehe, laste ega sugulaste poolt, mille tõttu naine pidevalt tundis ennast rõhutuna, kuna tema tööd ei hinnatud üldsegi. Peale selle oli nagu tänapäevalgi vanemate suur orienteeritus lastele ehk vanemad tihitpeale elasid lastejaoks,võimaldades neile võimalikult head elu. Pereliikme seisukohast vaadates võib näha, et naine tihtipeale ei olnud pereliige, vaid töötegija.
Suhltemine jäi äärmiselt vajaka. Varandusest sõltus tihtilugu inimestesse suhtumine. Eripõlvkondade kooselamine oli äärmiselt levinud, mis tõi intriige, arusaamatusi ning tülisid.
21. sajandi peresuhted (võrreldes 20. sajandiga)
Võrreldes 20. sajandiga on peresuhted oluliselt muutnud. Näiteks vanemate ja laste omavaheline läbikäimine on tihtipeale palju vabam, ei ole enam niisugust vanema austamise kommet nagu oli seda eelneval sajandil. Peale selle on veel muutunud perekonna hierarhia, mis tähendab, et mees ei ole enam see töö tegija ning naine kodus lastega majapidajanna. Tänapäeval tihtipeale naised töötavad, vahpeal isegi rohkem kui mehed. Eriti populaarseks on muutunud olukord, kus mees on lastega kodus ning naine teenib perele raha.
Peresuhete tulevik Eestis?
Ennustamistööd on alati väga raske teha. Võib eeldada, et kuna üldtendets Eestis on läänestumine, siis juhtub ka perekondadega samamoodi nagu Läänes. See tähendab, et peresuhted muutuvad palju vabamaks, n-ö seisuslik olukord peredest kaob täielikult ehk naine ja mees on võrdses. Kindlasti hakkab ärakaduma ainult lastele elamine ehk vanemad ei tööta ainult selleks, et nende lastel oleks hea ja ilus elu, vaid teevad seda rohkem egoistlikumatel põhjustel, mis on täielikult normaalne ja pigem positiivne nähtus.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment