- Minu seinine kogemus luule lugemisega ei ole küll suur, aga ülevaate põhilisest olen ma enda teada saanud. Kõige rohkem meeldib mulle vene luule: Lermontov, Puškin. Kindlasti loen ma meeleldi Kontrat, Hando Runnelit, Mogutšit, kuid minu jaoks Beti Alver jms jäävad pisut liiga ilustatuks.
- Luule on kui muusika läbi matemaatiliste valemite, mida peab olema võimeline lugema. See on arusaaja jaoks kui kaunis ning valge valgus.
-seos muusika, matemaatika, luule ja valge valguse vahel.
Sarnasus Picasso ja Johannes Barbaruse loominug vahel: musteid oli palju, inimest kujutatakse läbi matemaatiliste joonte. Kubistlikud loojad oli mõlemad-see on väga teravatipuline, kus ei öelda midagi otse välja, vaid vaataja/lugeja on kohustatud ise ka midagi välja mõtlema. Seal on kasutatud erinevaid sõna/värvi variatsioone. Vormid on palju kergemad ning ei ole enam 3-mõõtmelised. Jooned, värvi hele-tumedus jms oli olulisemaks saanud. Tihtipeale on keha ja selle osad omavahel võetud kui mitme eri osana ning ei pea tingimata koos olema. Vormid ei ole nii pehmed ja voolavad.
Algusen polnud sõna – oli joon ehk luuetuse ülesehituse mõttes on see kubistlikult ülesehitatud ning sisu mõttes ka kubistlik
Muheleb must kogu kantsli raamen - sõnastus on justkui võiamlus välja tuua nii palju erinevaid sõnu kui soovida ehk ühtesse lausesse on pandud mitmeid sõnu, mis esialgu ei sobi ega lähe kokku
Pind pinna kõrval, tahu kõrval tahk- täisesti matemaatiline lähenemine (nagu mõsitatus), kõik käib läbi geomeetria
ma tõusen ... häkselt sygavusse kukun, – vist on mul palavik? ent puudub Reaumur. - pisut absurdsena tunduv lähenemine
maakerast loobun – meetri järel meeter - metafoorid jäävad kindlale tasandile, maailm võetakse võikesteks tükkideks lahti (võetaksegi kukkumist kui iga meetri järel, kus eiga meeter on erinev)
2 Hubeli tsitaati+üldine arvamus
"Aga neist kõneleda on tänamatu, veel tänamatum neid hinnata." ütleb ta Barbaruse luule kohta
"Tema "geometriseerib" inimest (mitte ainult keha, vaid ka hinge), elu, kogu maailma, pursuisid, plebeisid ja Pariisi linna."
Huberi arvates on Barbaurus meeletult hea kubismi esindaja, kes suudab välja tuua parimad geomeetrilised jooned käbi oma luuetuste. Isegi luule pealkirjad on geomeetrilised. Mida ta Barbarusele pahaks paneb on see, et ta võtab kõik liigselt algelementidesse lahti ning pikapeale muutub see tüütuks ja raskeks lugeda,kui geomeetriat peab pidevalt taga asjama ja lugema ainult algelementidest.
"Luules on kõige olulisem sõnum"- ma nõustun täielikult selle väitega. Luule on nagu igasugune teine looming, mis ilma mõtteta väärtust ei oma. Loomulikult on olemas meelelahutuslik luule, kuid pikapeale mandub ka see, kuna sisutühjad asjad lahutavad meelt vaid viivuks. Seega leian ma, et luulel peab olema sisu nagu igal teisel loomingulisel teosel.
No comments:
Post a Comment